Ekwindla nasebusika - lapho isibhakabhaka sivame ukuguqubala futhi izinsuku ziba mfishane - lokhu kuphinde kuthinte isimo sengqondo. Abantu abaningi bahlushwa imizwa yesizungu, ikakhulukazi ngenkathi ebandayo. Kodwa labo abanenja noma ezinye izilwane ezifuywayo abathinteki kangako kunabantu abahlala ngaphandle kwesilwane esifuywayo. Okungenani lokho kuwumphumela wocwaningo oluku-inthanethi olumele olwenziwa yisikhungo socwaningo lwemibono yaseBremen “The ConsumerView” (TCV).
“Amaphesenti angu-89.9 alabo abahlolwa athi ukuhlala nesilwane esifuywayo kunciphisa imizwa yesizungu,” kusho uMqondisi Ophethe we-TCV u-Uwe Friedemann.
Nakuba amaphesenti angu-93.3 abanikazi bezinja nabanikazi bamakati abangamaphesenti angu-97.7 bavumelana nalo mphumela, abashisekeli basezindaweni zasemanzini baphumelela ukudlula wonke amanye amaqembu okuhlola ngokukholelwa emphumeleni wokunciphisa isizungu wezilwane ezifuywayo: “Amaphesenti angu-97.9 abanikazi bezinhlanzi zokuhlobisa bakweleta izilwane ezifuywayo ezinomphumela omuhle nemizwa yesizungu,” kusho uFriedemann.
Kodwa labo abafuya onogwaja (amaphesenti angu-89.6) noma izinyoni zokuhlobisa (amaphesenti angu-93) nabo bathola izilwane ezifuywayo njengemithi ephumelelayo yokulwa nomuzwa wesizungu. Futhi ngisho nabantu abahlala ngaphandle kwezilwane ezifuywayo bavumelana kakhulu nala mazwi: Amaphesenti angu-78.4 alabo abahlolwa akholelwa ukuthi ukuhlala nezilwane ezifuywayo kunciphisa imizwa yesizungu.
Kubantu abangashadile, izinja ngokuvamile zithatha indawo yomuntu olahlekile. Kodwa ukubhekana nezinja nakho kubaluleke kakhulu kwabanye abantu. Ngokugcina lezi zilwane, baqeqeshelwa ukuba nothando ngokwengeziwe kuzo futhi mhlawumbe nasekuphatheni abanye abantu.